paadunud roolijoodik

lugesin täna mingit artiklit,kus soomes vedas tahmas mees kaubikuga köie otsas teist tahmas meest.môlemad olla viidud platele.see lugu meenutas mulle,kuidas mul endal ropult vedanud on,kui aega tagasi kerida.1990 aastal arvas vanaisa,et autot oleks vaja jah,saaks vôistes sugulastele külla minna,vôi siis tahkuranda surnuaiale lilli viima.mul olid load siis juba,veokiload sain 17 aastaselt,sôidukiload hakkasid kehtima,kui olin sôjaväes.vanal oli pappi omajagu,seega sai ostetud VAZ 2101.see oli kôva sôna tol ajal.tumeroheline,lasin talle ka lisa udutuled ja pidurituled panna.mootor kabjastas paari kuuga ära,aga peale kapitaalremonti oli see jôhker pill.mootori remondi maksis vanaisa,loomulikult.tagarattaveoga sôiduk on tatikale ideaalne kool,kuidas sôitma ôppida.sain lumevalli,kruusal saba ette ja suutsin ka sügisel libedaga oma aja maasturile tagant sisse sôita.selle esinurga siledakspeksmine oli suht keeruline.ônneks oli häid vene mehi,kes asja tundsid ja auto oli jälle korras.mis kôige olulisem,ma EI JOONUD enne sôitmist tilkagi alkot,pôhimôtteliselt,sel ajal veel mitte.sellest ajast algas mul vedamine pikaks ajaks,et midagi erilist ei juhtunud. 1.käisin tallinnas pappi toomas ja vôtsin peale hääletaja.kena tüdruk oli.küsis,kas ta vôiks ise roolida ja vastutasuks külla tulla.nôustusin ja see oli napikas.tal polnud lube ja sôita ka ei osanud.aga raske jalaga oli.peale napikat kokkupôrkest pääsemist sôitsin ise edasi.mis kôige hullem,ma ei keppinud teda.see oli mu elu üks hullemaid vigu 2.mazda 323 oli igav masin.ajasin sellega alla teel kakerdava linnu,kiire oli.masina sain ônneks müüdud,kahjudega 3.BMWd siis mulle meeldis juba tina panna.ja ma panin ka,rahulikult.vanem,1981 haininaga bemar oli auto,mis meeldis mentidele.tulin sellega peolt,pudel dzhinni ja ôlled lipsu vahel.vôeti rajalt maha.puhuma ei pandud,mainiti,et ma peaks kanada lipuga kleepsu pamprilt eemaldama.vedas.uuema bemariga tulin klubist,tahmas,tuled ka ei pôlenud.peeti kinni.teil tuled ei pôle!-ütles naispolitseinik.vahepeal lülitasin sisse,ütlesin-peaksid pôlema ju.neiu vaatas js ütles-jah,korras.head reisi.puhuma ei pandud. tulin klubist,joomane,aga sinti vaja sôita pärnust.talv ka,kuradi aknad härmas.silla otsas peeti kinni,rutiin.tulge välja autost palun,ütles politseinik.esimene môte oli-nüüd on putsis.teil tuleb autost alkoholilôhna,kas on tarvitatud? uuris politseinik.ilmselt küll,ei tunne neid hääletajaid-vastasin.puhuma ei pandud,läksime veel kasiinosse.rohkem jamasid polnud 4.ford probe.see oli nii sitt auto,et seda eriti ei peatatudki.ma siis jôin ainult ôlut ja ma eeldanudki,et mingi ment mind tülitada vôiks peale 6 sanga vôi nii.selle auto omapära oli ilus väljanägemine.müüa oli lihtne,aga rahas kaotasin.tôsi,see oli pohhui.tulles tagasi bemarite juurde,vedas mul veelgi,korda kaks.saades 24 aastaseks,tähistasime seda meeskonnaga väärikalt.koht oli türa teab kus,kuskil maakülas.zepi isa maamajas.paar kilti eemal oli kôrts,vaja oli minna.tüdrukud ei tulnud kaasa ja ôieti tegid.aastal siis oli populaarne lugu juulikuus lumi on maas.mäletan,et seda lasti seal kôrtsis,siis tundsin,et vaja tudile minna,keerasin autos tagaistmele puhkama.ja siis aetakse üles-paneme uttu,asi halb.andsin vôtmed ja tuld,pôgeneme.kruusatee.avan luugid,80 rauas,mingi auto jälitab.jäi maha see auto,jäin uuesti tukkuma.midagi ei juhtunud.hiljem selgus,et kôrtsis oli meie auuli omade ja kohalike vahel löömaks läinud.samal peol kasutuses olnud teise autoga läks sitemini,kraav ja esisild paigast ära.see volkar oli müügiplatsilt vôetud muidu.selle eest vôis veiksil jauramist tulla hiljem.teist korda vedas mul bemariga,olles ära ôppinud niiöelda ameerika mägede läbimine.seal on keelumärgid,lauluka pool telliskivi ja auuli poolt ringike.need on pohhui.tuleb korralikult sisse kallata ja sôita.kui ringikese poolt tulla,saab vôtta täisnurkset kurvi auto perse ees,eksole.aga tookord oli tekkinud rajale vagu,kuhu tagaratas takerdus.mis kuradi valemiga me zepi ja arto onuga alla järsakust ei lennanud,on ônn.mina olin roolis.siis oli minuteid vaikust.keegi ei öelnud midagi.ju vedas sealsamas,aasta hiljem,samas kohas,saabus malevlane.ma ei sôitnud,jôin ôlut.pudelirocki.autos.aus vastus oli -joon ôlut.kasemati tagaistmel ütles,et meil on pihlakapeeti ka,tahad?ta ei tahtnud.ütles,et kui meie brigaad peaks seda autot täna liikumas nägema,läheb teil koerasti.tund aega istusime seal,ei liikunud kuhugi.jôime kôik ära,mis oli.hirmuga sôitsin koju.krossiraja juures on kogretiigid.ka seal on hea juua roolis.jôimegi ja saabus politseiauto.see oli ok,kuna ta elas seal läheduses.joote,munnid?küsis korravalvur.just nii,jax!joome.on teil veel,mul kurk kuivab,sitt päev oli.meil oli muidugi.muide see korravalvur on tôeliselt kogukas mees.jumal tänatud,et ta mu sôber oli. peale neid pisiasju tekkis karistamatustunne.ehk minge vittu,joon millal tahan ja palju tahan 5.audi 80 coupe ma ei tea,kui suur on protsent,et ma sellega kaine peaga sôitsin.vahel ikka.sellega ma käisin 2 korda rakveres,korra pulmas ja korra mingil bridzhiturniiril.pulm oli pohhui,aga turniir oli keeruline.ma jôin seal enda täiega vesioinaks,olles kindel,et mul on kaine autojuht.eksisin.tookordne sôit wesenberghist punkti b oli vaevaline,sest nii koomas ma pole kunagi rooli taga olnud,kui tookord.ma jäin kuskil rakveres korra ekslema ja kui ma lôpuks kobaga raine maja juurde jôudsin,tagurdasin selle auto vastu posti lôuna-eesti turniir.palm sôitis tagasi pärnu poole,sest ta oli kainem kui mina.panime teel liugu,hang pidas kinni.saime rondi välja,möödasôitev politseipatrull pidurdas korraks,kuid huvi ônneks ei tundnud kôige sitem asi,mis ma sellega teha suutsin,oli...ma läksin sellega sindis ameerika mägedele,merka autos.seega ma olin 34 aastasena alles täielik idioot,poisike,värd.ja ma olin vôtnud.läksin telliskivi poolt,teise käiguga,siis tômbab hüppel lendu.aga siis vigu ei tohi teha peale maandumist,200 meetrit hiljem kurv ja vôsa.merka palus hiljem-tee veel issi seda,tee veel! see on kôige sitem asi elus,mida ma joomasena roolis teinud olen.merka oli siis 4 aastane. miks ma seda üldse kirjutan? sest mul on viimase hoora moodi vedanud.pisiasjadest ma ei viitsigi kirjutada.tänan oma koolikaaslasest eesti politseinikku,kes mu lôpuks joomasena roolis vahele vôttis ja eelkôige shoti patrulli,kes mind platele viis.seal oli aega môelda.shotis oli rahatrahv väiksem kui eestis,aga uskuge mind,kohtus tundsin end tôelise pasana.ma ei usu,et ma kunagi enam autot juhin.kui,siis kainena nagu prillikivi. see ,et mina kui niisugune olen elus ja pole kedagi vigastanud,on ônn,lotovôit.see,kes mu nuppe liigutab,hoiab mul silma peal.kui merka 6 aastasena korteris tuld tegi,ei lasknud ta ka meil môlemil minna.ju siis on veel midagi,mis tegemata