pesumaja

no ma lihtsalt ei saa seda enda sees hoida,see tuleb välja puristada samamoodi,nagu pohmaka vedelsitt,muidu vaevab ja vaevab.ja selleks oleks seekord-PESUMAJA.
meie igapäevast leiba tuleb ju kuidagimoodi teenida ja miks mitte teha seda pesumajas,seda enam,et avastasin õudusega,et olen seda juba viimased 7 ja pool aastat teinud.see töö,mida sellel õnnetul töölisel,kes juhtumisi selles sitaaugus rabelema peab,on niivõrd kuradi rutiinne,et kohati tundub,nagu sulle kasvavad ajaga topeltmunad ja aju kärbub.seda on näha kohalike tohletand vanamuttide näol,kes naeravad ilma põhjuseta ja taovad nagu robotid oma masinlikke liigutusi 8 tundi jutti.see pull toimub smalls-liinil,ehk siis kohas,kus hiigeltriikraua liinile laotakse padjapüüre,köögirätikuid jms pisikest sitta,ma ei teagi mis on napkins eesti keeles.sellel liinil on 2 kindlat asja,mis igas lugupeetud töökohas suurbritannias peab olema,nimelt-mustanahaline ja puudega inimene.neegri osa täidab tütarlaps kuubalt,puudega inimene on kohalik õli.kes on vaimse puudega,kes räägib pidevalt midagi arusaamatut kõigiga,vajadusel ka omaette ja röhitseb.ülejäänud on poola tibinad,kes vatravad samuti 8 tundi jutti poola keeles.fucking hullumaja,kui sinna liinile pannakse.hulluks peetakse ka ilmselt mind,kuna ma ei naera ja ei suhtle kellegagi,kui vähegi võimalik seal.raske on naerda,kui ühe koha peal seismisest hakkavad jalad ja selg valutama ja silm vajub kinni igavusest.natuke lõbusam on teha sama tekikottide,linade ja laualinade liinil,seal saab paar sammu liikuda ka.aga seal on kubjaseks kohalik vananev mõrd,kes käseb normi täita.selle vastu ei aita muu,kui naeratada ja öelda-i do my best-ja samas vaimus edasi lasta.
kuid siiski,on ka kohti,kus ma enamus aega veedangi.nimelt lahkajana.lahkaja koht on hinnas,seal poolakaid pole.kõik kohalikud ja walesi pullivend.seal pole mingeid kuradi norme,saab raadiot kuulata ja rahulikult oma aeg täis tiksuda ja vahel ka õue suitsu tegema minna.nagu oaas kõrbes.seega,sorteerid rahulikult niiöelda musta pesu.enamus sellest on tegelikult ok,mis seal hotellis ühe ööga ikka niiväga juhtub nende linade ja tekikottide ja muu pasaga,eks ole.tiba pauku ja naiste päevaverd juhtub,aga see on juba ammu pohhui.siiski-on erandeid,et saada adrenaliinilaks igavuse peletamiseks.need on mustad kilekotid.ka nendest on enamus igavad,mis sisaldavad mingeid hotelliresto köögis kasutatud sitta.selleks on kummikindad.enamus sellest saastast ei haise ka eriti hullusti.kõige põnevamad asjad on punased kilekotid,mis on tulnud hooldekodudest ja hospicytest.nendega tegeleb osakonna juhataja.ja siis on veel erilised mustad kilekotid,millel on valge silt,millele on kirjutatud-SICK.vat just see on asi,millest ma hoian eemale nagu katkust.kuna kõik teadlikud lahkajad peidavad sellist monstrumit sisaldavat cage kuhu iganes,tuleb see välja alles siis,kui midagi muud enam teha pole.neljapäeval pääsesin napilt.nägin,et pole enam suurt lahata jäänud,õnneks leidsin enne mingi laualinade ja sitaste napkinsite cage.ja see viimane jäi teisele lahkajale.seal oli must põnev kilekott valge sildiga.ma olen alati mõelnud,mis nendega siis tehakse.samas eriti lähedal ei tahtnud olla ka,tegin näo,et pellerisse minek ja läksingi kaugemale.tüüp asus kilekoti kallale rõõmsalt ja siis luges silti.kadus mõneks minutiks ja tuli tagasi,kummikindad käes.holy fuck.ei saa öelda,et ta nägu poleks krimpsutanud,kui ta selle koti lahti lõhkus:-) enivei,sain teada,et selline kott visatakse masinaliini juurde,kus mingil ajahetkel liinimees selle tühjaks kallab.vägev,kas pole? samas,tuleb olla realist ja mõista,et alati varem või hiljem ropsib keegi kuskil voodisse ja keegi peab selle ära kasima.

aga see ei ole ega saagi olema mina. MINGU PUTSI